SÕNAMUUTMISTÜÜBID - KÄÄNDSÕNATÜÜBID

Astmevahelduseta tüübid

I käändkond

puu-tüüp: 1 silp, lõpus ülipikk täishäälik (välja arvatud ii, üü), samuti võõrsõnad, mille lõpus on pikk täishäälik ja rõhk

(maa, tee, soo, suu, kuu, luu, muu, jää, töö, öö, ateljee, büroo, trikoo, turnee + hea, pea)

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	puu	puud
MILLE? KELLE?	puu	puude
MIDA? KEDA?	puud	puid = puusid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	puusse	puudesse = puisse

 

Koi-tüüp: 1. silp, lõpus kaksiktäishäälik või ülipikk ii või üü

(mai, krae, või, kai, pii, süü, menüü, duo, trio)

puu- ja koi-tüüpides kokku u 300 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	koi	koid
MILLE? KELLE?	koi	koide
MIDA? KEDA?	koid	koisid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	koisse	koidesse

 

II käändkond

pesa-tüüp: 2 silpi, I välde

(isa, vana, saba, raba, kodu, kala, maja, isa, keha, küla, oja, häda, visa, muna, tragi, tädi, nüri, äri, tüli, kivi, mõru, vilu, kasu, toru, lõbu, kino, koma)

umbes 500 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	pesa	pesad
MILLE? KELLE?	pesa	pesade
MIDA? KEDA?	pesa	Pesasid = pesi
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Pesasse = pessa	Pesadesse = pesisse

 

Nimi-tüüp: 2 silpi, I välde

suletud tüüp, 8 sõna: lõhi, hani, suvi, süli, tüvi, lävi

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	nimi	nimed
MILLE? KELLE?	nime	nimede
MIDA? KEDA?	nime	nimesid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	nimesse	nimedesse

 

Tuli-tüüp: 2 silpi, I välde

suletud tüüp, 6 sõna: lumi, uni, meri, veri, mõni

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	tuli	tuled
MILLE? KELLE?	tule	tulede
MIDA? KEDA?	tuld	tulesid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Tulesse = tulle	tuledesse

 

Seminar-tüüp: ainsuse genetiivis 4 silpi, ainsuse nominatiivi lõpus -l, -m, -n või -r

(materjal, komisjon, insener, personal, apelsin, ohvitser, kontrolör, restoran, staadion, sekretär, muuseum, alkohol, ministeerium, sanatoorium, pensionär, lauljatar)

umbes 500 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	seminar	seminarid
MILLE? KELLE?	seminari	seminaride
MIDA? KEDA?	seminari	Seminare = seminarisid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Seminarisse = seminari	Seminaridesse = seminaresse

 

III käändkond

tubli-tüüp: 2 silpi, II välde

(auto, hapu, summa, palju, roosa, lilla, draama, manna, vedru, neiu, kalju, foto, lahja)

umbes 800 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	tubli	tublid
MILLE? KELLE?	tubli	tublide
MIDA? KEDA?	tublit	tublisid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	tublisse	tublidesse

 

Kõne-tüüp: 2 silpi, I välde, ainsuse nominatiivi lõpus -e

(pere, tare, ime, jume, male, kabe, võre, vale, nire)

eelmise alatüüp

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	kõne	kõned
MILLE? KELLE?	kõne	kõnede
MIDA? KEDA?	kõnet	kõnesid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Kõnesse = kõnne	kõnedesse

 

IV käändkond

õpik-tüüp: ainsuse genetiiv pikem kui 2 silpi, pikemad nu-, tu- ja matu-lõpulised sõnad

(kanal, kastan, kalur, juuksur, raamat, nädal, vihik, kulunu, loetu, loetamatu)

umbes 2800 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	õpik	õpikud
MILLE? KELLE?	õpiku	õpikute
MIDA? KEDA?	õpikut	õpikuid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	õpikusse	Õpikutesse = õpikuisse

Sipelgas-tüüp: 3 silpi, ainsuse nominatiivi lõpus -as (teistes vormides s puudub)

(heeringas, kasukas, vasikas, pirukas, vaarikas, lusikas, kuningas)

õpik-tüübi alaliik

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	sipelgas	sipelgad
MILLE? KELLE?	sipelga	sipelgate
MIDA? KEDA?	sipelgat	sipelgaid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	sipelgasse	Sipelgatesse = sipelgaisse

 

Tore-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja lõpus -e, I välde

(sage, tige, mage, mahe, jahe, pime, tume, kole, kade, lame, hele, libe, tüse, hõbe)

umbes 90 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	tore	toredad
MILLE? KELLE?	toreda	toredate
MIDA? KEDA?	toredat	toredaid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	toredasse	Toredatesse = toredaisse

 

Habe-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja lõpus -e, I välde

(ese, ase, side, säde, jäse, ige) SÜDA

umbes 30 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	habe	habemed
MILLE? KELLE?	habeme	habemete
MIDA? KEDA?	habet	habemeid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	habemesse	Habemetesse = habemeisse

 

Number-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, III välde, lõpus -el, -en või -er

(maaler, kringel, vanker, korsten, kelder, mööbel, laager, reegel, pähkel, teater, meeter, meister, nukker, naaber, ämber, liiter, elekter)

umbes 600 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	number	numbrid
MILLE? KELLE?	numbri	numbrite
MIDA? KEDA?	numbrit	numbreid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	numbrisse	Numbritesse = numbreisse

 

Aasta-tüüp: ainsuse nominatiivis 1 või 2 silpi, ainsuse genetiivis 2 silpi, III välde; samuti käänduvad ka 3 ja enamasilbilised vokaaliga lõppevad sõnad, olenemata vältest

(mõis, õel, pärl, söökla, haigla, raske, veski, voodi, julge, valge, õhtu, laulja, raadio, stuudio, juhataja, kannatanu)

umbes 1600 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	aasta	aastad
MILLE? KELLE?	aasta	aastate
MIDA? KEDA?	aastat	aastaid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	aastasse	Aastatesse = aastaisse

 

V käändkond

ne- ja s-sõnad

Raudne-tüüp: -ne ees konsonant

(vaskne, kuldne, eilne, homne, kaudne, siinne, sealne, humaanne, kurioosne)

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	raudne	raudsed
MILLE? KELLE?	raudse	raudsete
MIDA? KEDA?	raudset	raudseid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	raudsesse	Raudsetesse = raudseisse

 

Teos/maine/soolane/punane-tüüp: ainsuse genetiivis 2 silpi, III välde või ainsuse genetiivis 3 silpi ja I või II välde

(otsus, vaene, soine, öine, veis, seos, vares, uudis, jänes, sügis, vastus, sinine, mägine, kollane, vesina, vihmane)

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	soolane	soolased
MILLE? KELLE?	soolase	soolaste
MIDA? KEDA?	soolast	soolaseid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	soolasesse	Soolastesse = soolaseisse

ERANDID: teine naine, teise naise, teist naist, teisesse=teise naisesse, teised naised, teiste naiste, teisi naisi, teistesse naistesse

 

tööline/raskus-tüüp: ainsuse genetiivis 3 silpi, III välde

(üldine, kinnine, lahtine, endine, aastane, väike, päike, põhjus, võistlus, kauplus)

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	tööline	töölised
MILLE? KELLE?	töölise	tööliste
MIDA? KEDA?	töölist	Tööliseid = töölisi
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Töölisesse = töölisse	Töölistesse = tööliseisse = töölisisse

 

Õpilane-tüüp: 4 silpi, lõpus -line, -lane, -kene või -mine

(inimene, harjutus, marjuline, olemine, ehitus, tulevane)

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	õpilane	õpilased
MILLE? KELLE?	õpilase	õpilaste
MIDA? KEDA?	õpilast	õpilasi
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Õpilasesse = õpilasse	Õpilastesse = õpilasisse

 

Astmevaheldusega tüübid

VI käändkond

nõrgeneva astmevaheldusega käändsõnad

jalg/sepp-tüüp: ainsuse nominatiivis 1 silp ja tugev aste, ainsuse genetiivis 2 silpi ja nõrk aste

(päev, leib, tund, kaup, õlg, lind, mets, kool, järv, päev, linn, pikk, sukk, kott, lukk, kapp)

u 8700 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	Jalg sepp	Jalad sepad
MILLE? KELLE?	Jala sepa	Jalgade seppade
MIDA? KEDA?	Jalga seppa	Jalgasid = jalgu seppasid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Jalasse = jalga sepasse = seppa	Jalgadesse = jalusse seppadesse

 

Maastik/lugemik-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja tugev aste (lik-, mik-, nik-, ndik-, stik-liitega sõnad) või sõnad, kus ainsuse nominatiiv 3 või rohkem silpi

 

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	maastik	maastikud
MILLE? KELLE?	maastiku	Maastike (maastikkude)
MIDA? KEDA?	maastikku	Maastikke (maastikkusid)
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Maastikusse = maastikku	Maastikesse (maastikkudesse)

 

Rida-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi ja tugev aste, ainsuse genetiivis 1 silp ja nõrk aste

(uba, siga, viga, tuba, luba, iga, koda)

umbes 30 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	rida	read
MILLE? KELLE?	rea	ridade
MIDA? KEDA?	rida	Ridasid = ridu
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Ritta = reasse	ridadesse

 

Jõgi-tüüp: ainsuse nominatiiv I vältes, genetiivis e või o

(lagi, mägi, tugi, regi, tõde, ladu, madu, magu, tigu, lugu)

umbes 30 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	jõgi	jõed
MILLE? KELLE?	jõe	jõgede
MIDA? KEDA?	jõge	jõgesid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Jõesse = jõkke	jõgedesse

 

 

Sõber/padi-tüüp: ainsuse nominatiivis I välde, ainsuse genetiivis II välde ja nõrk aste, ainsuse partitiivis III välde ja tugev aste

(neli, nali, kiri, vari, veli, puri, ahi, ori, tühi, ader, põder, oder, puder)

umbes 60 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	sõber	sõbrad
MILLE? KELLE?	sõbra	sõprade
MIDA? KEDA?	sõpra	Sõpru = sõprasid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Sõbrasse = sõpra	Sõpradesse = sõbrusse

Väike rühm: pada, rada, sõda, sadu

pada – paja – pada – pajasse = patta; pajad, padade, padasid, padadesse

 

Keel-tüüp: ainsuse nominatiivis 1 silp, lõpus -l, -n või -r ülipika vokaali järel

(suur, hool, huul, peen, säär, saar, koor, hääl, tuul, pool, seen, hiir, noor)

umbes 30 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	keel	keeled
MILLE? KELLE?	keele	keelte
MIDA? KEDA?	keelt	keeli
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Keelesse = keelde	Keeltesse = keelisse

 

Koer-tüüp: ainsuse nominatiiv 1 silp, täishäälikuühendile järgneb -l, -n, -r, -n, -s või lühikesele vokaalile järgneb -ks või -ta

(kael, nael, pael, sein, hein, õun, kaer, ais, poiss, oks, vits)

umbes 20 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	koer	koerad
MILLE? KELLE?	koera	Koerade = koerte
MIDA? KEDA?	koera	Koerasid = koeri
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Koerasse = koera	Koeradesse = koertesse

 

Uus-tüüp: s-iga sõnad

(viis, kuus, õis, reis)

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	uus	uued
MILLE? KELLE?	uue	uute
MIDA? KEDA?	uut	uusi
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	Uuesse = uude	Uutesse = uusisse

Alarühmad:

küüs, kaas, laas, lääs

küüs – küüne – küünt – küünesse = küünde; küüned, küünte, küüsi, küüntesse

käsi, vesi, mesi, susi, tõsi

käsi – käe – kätt – käesse = kätte; käes, käte, käsi, kätesse

VII käändkond

Tugevneva astmevaheldusega sõnad

mõte-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -e, nõrk aste, ainsuse genetiiv tugev aste

(vihje, meene, teene, lause, ehe, tunne, murre, hüpe, võte, anne, hoone, lõuna, tõlge)

umbes 400 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	mõte	mõtted
MILLE? KELLE?	mõtte	mõtete
MIDA? KEDA?	mõtet	mõtteid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	mõttesse	Mõtetesse = mõtteisse

 

Liige-tüüp: e-ga lõppevad sõnad, ainsuse genetiivis liitub -me

(pääse, juhe, ranne, mitu, seitse, kümme, seeme, iste, võti)

umbes 100 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	liige	liikmed
MILLE? KELLE?	liikme	liikmete
MIDA? KEDA?	liiget	liikmeid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	liikmesse	Liikmetesse = liikmeisse

 

Tütar-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -l, -n või -r

(kukal, peenar, süstal, aken, küünal, sammal)

umbes 40 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	tütar	tütred
MILLE? KELLE?	tütre	tütarDe
MIDA? KEDA?	tütart	tütreid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	tütresse	Tütardesse = tütreisse

 

Hammas-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -s, mis ainsuse genetiivis kaob

(ratas, sammas, okas, maias, kangas, puhas, varvas, lammas, oinas, kallas, kinnas, hernes, toores)

umbes 160 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	hammas	hambad
MILLE? KELLE?	hamba	hammaste
MIDA? KEDA?	hammast	hambaid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	hambasse	Hammastesse = hambaisse

 

Hoolas-tüüp: ainsuse nominatiivis 2 silpi, II välde, lõpus -s, genetiivis -sa, 2. silbi vokaal kaob

(ainus, õilis, armas, ergas, võimas, ihnus)

umbes 20 sõna

	AINSUS	MITMUS
MIS? KES?	hoolas	hoolsad
MILLE? KELLE?	hoolsa	hoolsate
MIDA? KEDA?	Hoolast = hoolsat	hoolsaid
MILLESSE? KELLESSE? KUHU?	hoolsasse	Hoolsatesse